Töine jõulutervitus põllumeestelt
Jälle kord on lähenemas jõulud ja aastavahetus, on aastale
tagasivaatamise ja tänamise aeg.
Üle aasta on möödunud sellest kui viimati sai leheveergudel
Kõo põllumajandusettevõtete tegemistest ja tulemustest nii
endale kui lehelugejatele aru antud.
Alustada võiks sellest, mis rahvale rohkem kätte näha on ehk
taimekasvatusest. Kui 2004 aasta koristusperioodi lõpul
kokkuvõtteid tehtud sai, tuli mitmetel põhjustel veel kergelt
häbi tunda, kuna saagid jäid oodatust kasinamaks ja
söödakoristus oli mitmel põhjusel venima jäänud. Tänavu on
asjalood pisut teised ja põhjust ehk pisikeseks rahulolukski.
Vaatamata tehniliste äparduste tõttu hõredaks jäänud
külvile, mida paljud ka kõva häälega kritiseerisid, on
terasaaki tänavu hektarilt ligi tonni võrra rohkem kui aasta
varem. Suurima saagi - 4,2 tonni kuivi teri hektarilt, andis oder
„Anni”. Rapsi saagikusel on veel küllaga arenguruumi, kuid
eks põllumeeski õpib kogu elu ja aastagi oli rapsile mitte just
kõige soodsam. Kokku sai varutud üle 4300 tonni teravilja, 352
tonni rapsi, ligi 17000 tonni silo ning tänu soodsale aastale ka
üle 900 tonni heina.
Esmakordselt oli tänavu kasutusel söödateravilja muljumine,
mis uudse lahendusena tekitas mõningaid probleeme, kuid tulevaks
aastaks tehnoloogiat pisut ümber korraldades peaks andma igati
tulusa tulemuse. Sellise tehnoloogia puhul on meie tingimustes
suurimaks plussiks see, et vilja saab koristada ka niiskema
ilmaga ning ära langevad kuivatus- ja jahvatuskulud, samuti saab
kokkuhoidu transpordilt.
Teraviljakasvatuse arengut näitab seegi, et ligi 400 tonni
suvinisu õnnestus müüa toiduviljana, mis tänavu on kogu
vabariigis suhteliselt hea näitaja.
Loomakasvatuse poolelt võib taas märkida toodangu tõusu, enam
mitte küll nii kiiret kui mullu. Eks kõrgema toodanguga
kaasnevad uued hädad, millega toimetulek valmistab meile täna
veel raskusi. Äsja lõppes Siimani suurfarmi rekonstrueerimine,
millega on loodud meie karjale hea stardiplats saavutamaks
kõrget toodangut. Siinkohal tänan südamest farmi tublit
personali, eriti veterinaar Eve Libe`t, kes kõik on kandnud
rekonstrueerimise käigus tekkinud probleemide ja hädade rasket
koormat. Tänaseks on kindlasti raskemad ajad möödas, käes on
stabiilse arengu aeg, mil tuleb teha tublit tööd vastavalt
juhistele ning küllap astume toodangu tõustes peagi oma
palgatasemega vabariigi jõukamatele põllumajandustootjatele
kandadele!
Võimaluste piires katsume teisedki laudad loomapidamistingimuste
nõuetega vastavusse viia. Selleks sai tänavu oma jõududega
vabapidamisele ümber ehitatud Mangeni pullilaut. Kahjuks ei
jätku tuleva aasta eelarvest ressursse Mangeni farmikompleksi
planeeritud 400-kohalise kaasaegse noorkarjalauda ehituseks, kuid
2007 aastal peaks seegi plaan teoks saama.
Aasta lõpul teeb suurimat heameelt, et noortes hakkab taas
tärkama huvi maaelu ja -töö vastu. Nimelt on leidunud tublid
poisid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, kes käivad
nädalavahetustel Siimani farmis tööl, kooliraha teenimas.
Samuti oli suvel ettevõttes masinate peal tööl paar hakkajat
koolipoissi meie oma vallast, loodetavasti võib neidki kevadeks
tagasi oodata.
Kokkuvõtteks võib lõppevat aastat lugeda eelmisest edukamaks
ja tõusvas joones me kindlasti ka jätkame. Suurimad tänud Kõo
põllumajandusettevõtete tublidele töönaistele ja –meestele
aasta jooksul tehtud töö eest - töö kiidab tegijat, hoiame
siis teda ikka au sees!
Peagi saabuvate jõulude ja aastavahetuse ootuses ning lõppeva
aasta tegemistele tagasi vaadates tervitab Kõo
põllumajandusettevõtete tegevjuhtkond kogu valla rahvast,
kõiki koostööpartnereid, kultuuri- ja kirikutegelasi,
kooliperet, vallavalitsust ning vallavolikogu.
Rahulikke jõule, ilusat vana-aasta lõppu ja veelgi paremat uut
aastat Teile kõigile!
Tõnis Riisk,
Kõo põllumajandusettevõtete direktor
Siimani farm pakub 10 tonni piima päevas
"Esimest korda valmis Siimani farm 1978. aastal. Siis
nimetati seda suurfarmiks," räägib Kõo
põllumajandusettevõtete arendaja ja juhatuse liige Jaak
Saarniit neile, kes on tulnud ümberehitatud Siimani farmi
esitlemisele. Ta asub ise teejuhiks ja viib farmi õuele kokku
tulnud inimesed keskmise hoone suurest väravast sisse.
"See on põhilööv 394 asemega. Vanast laudast jäid alles
ainult postid. Ehitasime selle kummaltki pool viis meetrit
laiemaks ja panime seinteks kardinad," jutustab pealinna
mees, kes on omandanud maatöö ümberkorraldamise oskused. Ta
räägib Viljandi Metallitööstuse valmistatud
metallkonstruktsioonidest, Leedust toodud eterniidist ja
sellestki, et praegu elavad laudas hollandlased ja sakslased
läbisegi.
Esimese partii tiineid loomi tõi silikaattoodetega tuntuks
saanud ja Kõos põllumajandustootmisse sukeldunud firma
Saksamaalt ja teise Hollandist. Nõnda siis ongi mustakirjud ja
punased, sarvedega ja sarvedeta lehmad läbisegi. Nad elavad
löövi kahes suures aedikus: kes sööb või tuustib silo, kes
mäletseb või joob või kes magab lauda põrandast pisut
kõrgemaks ehitatud asemel.
Nii põhilöövis kui vastpoeginute ja poegimise ootel olevate
lehmade laudas valitseb rahu, kui mitte arvestada inimhulka, kes
siniste kilesusside välkudes söötmisrajal astub ja sõraliste
elu uudistab. Poolesaja ümber on neid, kes suurfarmi uueks
saamise vastu huvi tundsid ja piimafarmi esitlemisele tulid.
Teiste hulgas on põllumajandusminister Ester Tuiksoo, Viljandi
maavanem Kalle Küttis, Tartu Agro juht Aavo Mölder ja teisi
asjahuvilisi Olustverest Põlvani.
"Sebimist ikka oli," lausub Paide MEK-i tööjuht Harri
Saarepuu. Ümberehitamise leping sõlmiti eelmise aasta
septembris, nüüdseks on ehitajal teha üksnes haljastus. See
töö lükkub kevadesse.
"Hooned on ümber ehitatud tellija soovi ja projekti
järgi," tõdeb projekteerija Vello Luts.
"Praegu pole kõik 945 loomakohta veel täis," lisab
Jaak Saarniit.
Lüpsikoda on ümber ehitatud selliselt, et hea oleks nii loomal
kui lüpsjal. Ära on jäänud lüpsjate sajad kükid, mida nad
pidid varem masinat lehma alla seades ja ära võttes tegema.
Tänavune keskmine piimatoodang on 6400 liitrit piima.
Loomakasvatusjuht Aino Muru loodab, et aasta lõpuks võib
arvestada 7000-liitrist keskmist toodangut.
"Et konkurentsis ellu jääda, tuleb teha õigeid
valikuid," sõnab põllumajandusminister Ester Tuiksoo.
"Silikaadifirma on seda teinud ja ühe maapiirkonna elule
aidanud."
Kõo vallavanem Tarmo Riisk ütleb, et Kõo vallal on tugeva
investori tulekuga kõvasti vedanud. Ta kiidab ka
põllunduskultuuri — Kõo kandi põllud on tema sõnul ühed
Eesti ilusamad.
"Ma ei tea teist firmat, kust oleks maakonda korraga
investeeritud 60 miljonit krooni," lausub maavanem Kalle
Küttis.
Olen "Sakala" ajakirjanikuna jälginud Kõo kandi
põllumajanduse arengut sellest peale, kui Jaak Saarniit tuli
lagedale ehmatava teatega, et suur pealinna firma hakkab Kõos
maad kokku ostma ja loomi pidama ja mis kõik veel ning tahab sel
teemal intervjuud anda. Muidugi nägime läbi, et linnamehed
haistsid maale antava Euroopa suure raha lõhna, aga intervjuu
ilmus ja ilmusid ka inimeste arvamised. Alati on ühel asjal
vähemalt kaks poolt: maa vajas masinaid, nende ostsmiseks
kohalikel osaühingutel raha polnud, aga Silikaat Grupil oli raha
tagataskust võtta.
Tänast Siimani lauta imetlesid kõik võõrad, seal on mõeldud
nii inimestele, loomadele kui kõrgele toodangule. Olen näinud
masinapargi äkilist muutumist ja minu arvates ei kiitnud
vallavanem asjatult põllupidamise ilu. Põllud on tõesti
ilusad, aga tööd teevad ju Kõo omad inimesed.
Tegelikult olen Kõo kandi inimestega kokku puutunud alates 1974.
aastast ning kirjutanud ka teie heast esimehest Einar Piilmannist
ja teistestki, rääkinud mitu korda kõvertalli
ümberehitamisest jne. Olen esimesest Siimani farmistki pisut
kirjutanud. See oli ju samuti kuulsake.
Eks kohalikud inimesed oska minust paremini kaht Siimani farmi ja
kaht elulaadi võrrelda.
Kõo rahvale edu ja julget uude aastasse astumist soovides
Helgi Kaldma
"Sakala" reporter