Töine jõulutervitus põllumeestelt


Jälle kord on lähenemas jõulud ja aastavahetus, on aastale tagasivaatamise ja tänamise aeg.

Üle aasta on möödunud sellest kui viimati sai leheveergudel Kõo põllumajandusettevõtete tegemistest ja tulemustest nii endale kui lehelugejatele aru antud.

Alustada võiks sellest, mis rahvale rohkem kätte näha on ehk taimekasvatusest. Kui 2004 aasta koristusperioodi lõpul kokkuvõtteid tehtud sai, tuli mitmetel põhjustel veel kergelt häbi tunda, kuna saagid jäid oodatust kasinamaks ja söödakoristus oli mitmel põhjusel venima jäänud. Tänavu on asjalood pisut teised ja põhjust ehk pisikeseks rahulolukski. Vaatamata tehniliste äparduste tõttu hõredaks jäänud külvile, mida paljud ka kõva häälega kritiseerisid, on terasaaki tänavu hektarilt ligi tonni võrra rohkem kui aasta varem. Suurima saagi - 4,2 tonni kuivi teri hektarilt, andis oder „Anni”. Rapsi saagikusel on veel küllaga arenguruumi, kuid eks põllumeeski õpib kogu elu ja aastagi oli rapsile mitte just kõige soodsam. Kokku sai varutud üle 4300 tonni teravilja, 352 tonni rapsi, ligi 17000 tonni silo ning tänu soodsale aastale ka üle 900 tonni heina.

Esmakordselt oli tänavu kasutusel söödateravilja muljumine, mis uudse lahendusena tekitas mõningaid probleeme, kuid tulevaks aastaks tehnoloogiat pisut ümber korraldades peaks andma igati tulusa tulemuse. Sellise tehnoloogia puhul on meie tingimustes suurimaks plussiks see, et vilja saab koristada ka niiskema ilmaga ning ära langevad kuivatus- ja jahvatuskulud, samuti saab kokkuhoidu transpordilt.

Teraviljakasvatuse arengut näitab seegi, et ligi 400 tonni suvinisu õnnestus müüa toiduviljana, mis tänavu on kogu vabariigis suhteliselt hea näitaja.

Loomakasvatuse poolelt võib taas märkida toodangu tõusu, enam mitte küll nii kiiret kui mullu. Eks kõrgema toodanguga kaasnevad uued hädad, millega toimetulek valmistab meile täna veel raskusi. Äsja lõppes Siimani suurfarmi rekonstrueerimine, millega on loodud meie karjale hea stardiplats saavutamaks kõrget toodangut. Siinkohal tänan südamest farmi tublit personali, eriti veterinaar Eve Libe`t, kes kõik on kandnud rekonstrueerimise käigus tekkinud probleemide ja hädade rasket koormat. Tänaseks on kindlasti raskemad ajad möödas, käes on stabiilse arengu aeg, mil tuleb teha tublit tööd vastavalt juhistele ning küllap astume toodangu tõustes peagi oma palgatasemega vabariigi jõukamatele põllumajandustootjatele kandadele!

Võimaluste piires katsume teisedki laudad loomapidamistingimuste nõuetega vastavusse viia. Selleks sai tänavu oma jõududega vabapidamisele ümber ehitatud Mangeni pullilaut. Kahjuks ei jätku tuleva aasta eelarvest ressursse Mangeni farmikompleksi planeeritud 400-kohalise kaasaegse noorkarjalauda ehituseks, kuid 2007 aastal peaks seegi plaan teoks saama.

Aasta lõpul teeb suurimat heameelt, et noortes hakkab taas tärkama huvi maaelu ja -töö vastu. Nimelt on leidunud tublid poisid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, kes käivad nädalavahetustel Siimani farmis tööl, kooliraha teenimas. Samuti oli suvel ettevõttes masinate peal tööl paar hakkajat koolipoissi meie oma vallast, loodetavasti võib neidki kevadeks tagasi oodata.

Kokkuvõtteks võib lõppevat aastat lugeda eelmisest edukamaks ja tõusvas joones me kindlasti ka jätkame. Suurimad tänud Kõo põllumajandusettevõtete tublidele töönaistele ja –meestele aasta jooksul tehtud töö eest - töö kiidab tegijat, hoiame siis teda ikka au sees!

Peagi saabuvate jõulude ja aastavahetuse ootuses ning lõppeva aasta tegemistele tagasi vaadates tervitab Kõo põllumajandusettevõtete tegevjuhtkond kogu valla rahvast, kõiki koostööpartnereid, kultuuri- ja kirikutegelasi, kooliperet, vallavalitsust ning vallavolikogu.

Rahulikke jõule, ilusat vana-aasta lõppu ja veelgi paremat uut aastat Teile kõigile!

Tõnis Riisk,

Kõo põllumajandusettevõtete direktor

Siimani farm pakub 10 tonni piima päevas



"Esimest korda valmis Siimani farm 1978. aastal. Siis nimetati seda suurfarmiks," räägib Kõo põllumajandusettevõtete arendaja ja juhatuse liige Jaak Saarniit neile, kes on tulnud ümberehitatud Siimani farmi esitlemisele. Ta asub ise teejuhiks ja viib farmi õuele kokku tulnud inimesed keskmise hoone suurest väravast sisse.

"See on põhilööv 394 asemega. Vanast laudast jäid alles ainult postid. Ehitasime selle kummaltki pool viis meetrit laiemaks ja panime seinteks kardinad," jutustab pealinna mees, kes on omandanud maatöö ümberkorraldamise oskused. Ta räägib Viljandi Metallitööstuse valmistatud metallkonstruktsioonidest, Leedust toodud eterniidist ja sellestki, et praegu elavad laudas hollandlased ja sakslased läbisegi.

Esimese partii tiineid loomi tõi silikaattoodetega tuntuks saanud ja Kõos põllumajandustootmisse sukeldunud firma Saksamaalt ja teise Hollandist. Nõnda siis ongi mustakirjud ja punased, sarvedega ja sarvedeta lehmad läbisegi. Nad elavad löövi kahes suures aedikus: kes sööb või tuustib silo, kes mäletseb või joob või kes magab lauda põrandast pisut kõrgemaks ehitatud asemel.

Nii põhilöövis kui vastpoeginute ja poegimise ootel olevate lehmade laudas valitseb rahu, kui mitte arvestada inimhulka, kes siniste kilesusside välkudes söötmisrajal astub ja sõraliste elu uudistab. Poolesaja ümber on neid, kes suurfarmi uueks saamise vastu huvi tundsid ja piimafarmi esitlemisele tulid. Teiste hulgas on põllumajandusminister Ester Tuiksoo, Viljandi maavanem Kalle Küttis, Tartu Agro juht Aavo Mölder ja teisi asjahuvilisi Olustverest Põlvani.

"Sebimist ikka oli," lausub Paide MEK-i tööjuht Harri Saarepuu. Ümberehitamise leping sõlmiti eelmise aasta septembris, nüüdseks on ehitajal teha üksnes haljastus. See töö lükkub kevadesse.

"Hooned on ümber ehitatud tellija soovi ja projekti järgi," tõdeb projekteerija Vello Luts.

"Praegu pole kõik 945 loomakohta veel täis," lisab Jaak Saarniit.

Lüpsikoda on ümber ehitatud selliselt, et hea oleks nii loomal kui lüpsjal. Ära on jäänud lüpsjate sajad kükid, mida nad pidid varem masinat lehma alla seades ja ära võttes tegema.

Tänavune keskmine piimatoodang on 6400 liitrit piima. Loomakasvatusjuht Aino Muru loodab, et aasta lõpuks võib arvestada 7000-liitrist keskmist toodangut.

"Et konkurentsis ellu jääda, tuleb teha õigeid valikuid," sõnab põllumajandusminister Ester Tuiksoo. "Silikaadifirma on seda teinud ja ühe maapiirkonna elule aidanud."

Kõo vallavanem Tarmo Riisk ütleb, et Kõo vallal on tugeva investori tulekuga kõvasti vedanud. Ta kiidab ka põllunduskultuuri — Kõo kandi põllud on tema sõnul ühed Eesti ilusamad.

"Ma ei tea teist firmat, kust oleks maakonda korraga investeeritud 60 miljonit krooni," lausub maavanem Kalle Küttis.

Olen "Sakala" ajakirjanikuna jälginud Kõo kandi põllumajanduse arengut sellest peale, kui Jaak Saarniit tuli lagedale ehmatava teatega, et suur pealinna firma hakkab Kõos maad kokku ostma ja loomi pidama ja mis kõik veel ning tahab sel teemal intervjuud anda. Muidugi nägime läbi, et linnamehed haistsid maale antava Euroopa suure raha lõhna, aga intervjuu ilmus ja ilmusid ka inimeste arvamised. Alati on ühel asjal vähemalt kaks poolt: maa vajas masinaid, nende ostsmiseks kohalikel osaühingutel raha polnud, aga Silikaat Grupil oli raha tagataskust võtta.

Tänast Siimani lauta imetlesid kõik võõrad, seal on mõeldud nii inimestele, loomadele kui kõrgele toodangule. Olen näinud masinapargi äkilist muutumist ja minu arvates ei kiitnud vallavanem asjatult põllupidamise ilu. Põllud on tõesti ilusad, aga tööd teevad ju Kõo omad inimesed.

Tegelikult olen Kõo kandi inimestega kokku puutunud alates 1974. aastast ning kirjutanud ka teie heast esimehest Einar Piilmannist ja teistestki, rääkinud mitu korda kõvertalli ümberehitamisest jne. Olen esimesest Siimani farmistki pisut kirjutanud. See oli ju samuti kuulsake.

Eks kohalikud inimesed oska minust paremini kaht Siimani farmi ja kaht elulaadi võrrelda.

Kõo rahvale edu ja julget uude aastasse astumist soovides

Helgi Kaldma

"Sakala" reporter

 

TAGASI